Aadu Luukase Sihtasutus - illustreeriv pilt

Aadu Luukase Missioonipreemia 2017 pälvis veteran poliitik Vaino Väljas

Täna Kadrioru Kunstimuuseumis toimunud pidulikul tseremoonial kuulutati 32 000-eurose Aadu Luukase Missioonipreemia laureaadiks poliitika veteran ja diplomaat Vaino Väljas. Ülejäänud viit nominenti tunnustati 6400-eurose preemiaga.

28. juunil 1988 pidas tolleaegne EKP esimene sekretär Vaino Väljas Moskvas NLKP parteikonverentsil kõne, millesarnast selles saalis ei osatud oodata ja kohalviibinud KGB esimehe asetäitja Popkov teatas otse tribüünilt, et "võitleva marksisti Vaino Väljase " poolt üleantud dokument tähendab sisuliselt Eesti lahkumist NSV Liidust. Selles platvormis oli kirjas Eestipoolne hinnang nõukogude okupatsioonile, repressioonidele, kompartei vastutus, Eesti keele staatuse küsimus - kõik seisukohad omas ajas ja kohas väga radikaalsed.
16.november 1988 aastal võttis 285-liikmeline Eesti NSV Ülemnõukogu, mille saadikutest 202 olid NLKP liikmed ning 186 eestlased, 258 poolt -, 5 erapooletu- ja ühe vastuhäälega vastu suveräänsusdeklaratsiooni. See alusdokument viis Eesti taasiseseisvumiseni vähem kui kolme aasta pärast.

Indrek Luukas põhjendab laureaadi valikut järgmiselt: „Kui Väljas poleks 16.novembril 1988.a. Eesti NSV Ülemnõukogu istungit juhatanud, kulgenuks see hääletus ja Eestimaa asjad ka laiemalt paljuski teisiti. Kui ei oleks olnud nendel otsustavatel hetketel Vaino Väljase diplomaadioskusi ja võib-olla ka Nicaraguast saadud vaenupoolte lepitamise kogemust, võinuks ka Eestis aset leida verevalamised, nagu see juhtus meie naabrite juures.“

Vaino Väljas on ise meenutanud seda päeva järgmiselt : "Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine meie ülemnõukogus oli vapustavamaid hetki minu elus. Olen hiljem mõelnud, et poliitikud Toompeale eluks ajaks ei jää. Varem või hiljem tuleb sealt lahkuda. Mulle oli Toompealt allatulek tol päeval elu ülevamaid hetki. Sooviksin praegustele poliitikutele ja riigiisadele, et kui jõuab nendeni kord Toompealt alla tulla, oleks see neile sama meeldiv ja meeliülendav nagu minul tookord- 16. novembril 1988. aastal".

6400-eurose nominendipreemia pälvisid: ajaloolane ja Eestis tegutsev rootsi vaimulik Patrik Göransson; ajakirjanik ja Kodulinna maja looja ning juht Tiina Mägi, puuetega noorte ujumistreener Õnne Pollisinski, koorijuht Hirvo Surva, mitmete oluliste e-riigi projektide initsiaator Uuno Vallner.

Missioonipreemia nominentide ja laureaaditiitli otsuse tegi Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus Indrek Luukas, Sulev Loo ning Märt Vooglaid. Kandidaate said esitada nii eraisikud kui kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Aadu Luukase missioonipreemiat (www.luukasfond.ee) antakse välja 2007. aastast. Varem on missioonipreemia pälvinud Tallinna Lastehaigla Toetusfond, ajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov, Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen, sihtasutus Metsaülikool, Liikumispuudega Laste Toetusfond, Eesti Võrkpalli Liit, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, vaimulik Toomas Paul, Narva Kolledži direktor Katri Raik, MTÜ Eesti Meestelaulu Selts , SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning Estonia Seltsi juhataja Arne Mikk. Eelmisel aastal anti preemia proua Ingrid Rüütlile ning president Arnold Rüütlile.
 

Selgusid Aadu Luukase Missioonipreemia 2017 nominendid

Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu valis välja kuus nominenti, kellest üks pälvib juba järgmise kuu alguses missioonipreemia.

Missioonipreemia nominendid 2017. aastal on: ajaloolane ja Eestis tegutsev rootsi vaimulik Patrik Göransson; ajakirjanik ja Kodulinna maja looja ning juht Tiina Mägi, puuetega noorte ujumistreener Õnne Pollisinski, koorijuht Hirvo Surva, mitmete oluliste e-riigi projektide initsiaator Uuno Vallner ning poliitika veteran ja diplomaat Vaino Väljas.

Missioonipreemia eesmärgiks on tunnustada tublisid Eesti inimesi ja organisatsioone, kes tõelise kirega on panustanud ühiskonna tasakaalustatud arengusse ja Eestis elavate inimeste elukvaliteedi parandamisse.

Üheteistkümnendat korda väljaantav missioonipreemia laureaat selgub 5. detsembril Kadrioru lossis.
Laureaati tunnustatakse 32 000-euroga. Ülejäänud viit nominenti tunnustatakse 6400-eurose preemiarahaga.

Varem on missioonipreemia laureaadi tiitli pälvinud: Tallinna Lastehaigla Toetusfond, ajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov, Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen, sihtasutus Metsaülikool, Liikumispuudega Laste Toetusfond, Eesti Võrkpalli Liit, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, vaimulik Toomas Paul, Narva Kolledži direktor Katri Raik, MTÜ Eesti Meestelaulu Selts , SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning Estonia Seltsi juhataja Arne Mikk. Eelmisel aastal anti preemia proua Ingrid Rüütlile ning president Arnold Rüütlile.

 

Aadu Luukase Sihtasutus kuulutab välja Missioonipreemia 2017 konkursi

Aadu Luukase Sihtasutuse (edaspidi Sihtasutus) eesmärk on Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu edendamisele ja rahva elukvaliteedi tõstmisele suunatud tegevuste toetamine. Selle eesmärgi saavutamiseks annab Sihtasutus välja Aadu Luukase Missioonipreemia (edaspidi Missioonipreemia).

 Tingimused:

1. Missioonipreemia antakse isikule või isikutele, kes on silma paistnud Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi tõstmisele suunatud tegevuse edendamisel.

2. Missioonipreemia suurus on kuni 1 000 000 (üks miljon) krooni ehk 64 000 eurot. Missioonipreemia laureaati tunnustatakse 32 000 euroga, ülejäänud 32 000 eurot jagatakse võrdselt viie Nominendi vahel.

3. Missioonipreemia antakse välja käesoleva aasta detsembrikuus toimuval pidulikul tseremoonial.

4. Laureaadi kandidaate võivad esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, eraisikud, samuti Sihtasutuse nõukogu liikmed ja juhatuse liikmed.

5. Laureaadi kandidaadiks esitamise avaldusi oodatakse Sihtasutuse e-mailile: info@luukasfond.ee, selgitusega „Missioonipreemia 2017“, hiljemalt 1.novembriks 2017.

6. Laureaadi kandidaatide esitamisel tuleb kandidaadiks esitamise avaldusele, mis on esitaja volitatud esindaja poolt alla kirjutatud, lisada põhjendused, miks kandidaat väärib Missioonipreemiat. Soovitatav on lisada eelnimetatud põhjendust illustreerivad materjalid.


Täiendav informatsioon, vt  Missioonipreemia konkurss all.


 

Võimalus osta raamat naftatransiidi ajaloost Eestis

Raamat on müügil kõikides suuremates raamatukauplustes.

Otse sihtasutusest ostes on hind 10 €.

 

Nõukogude aja lõppedes jäi Venemaa ilma suurematest sadamatest Läänemere ääres. Venelastel puudusid moodsad terminalid, mille kaudu vedada välja naftat ja naftatooteid. See andis suurepärase uue ärivõimaluse Tallinnale, mis oli säranud transiitkaubanduse keskusena eriti võimsalt Hansa Liidu ajal. Keskaegse Tallinna tähtsaim kaup oli sool, tänapäevane Tallinn teenib musta kulla ehk nafta ja naftatoodete pealt.

Eestit läbiv naftatransiit algas Tallinnas Koplis asunud kalasadama naftabaasist. Esimese kaasaegse terminali ehitas aga Muuga sadamasse Pakterminal. Tema juhist Aadu Luukasest kujunes Eesti transiidiäri ja kohalike suurettevõtjate liider.

Peagi algas naftatransiit ka Paldiski ja Sillamäe kaudu. Lääne kapitali kõrval sisenes ärisse üha jõudsamalt Vene kapital. XXI sajandi alguseks andis naftatransiit juba nii suure osa Tallinna Sadama tulust, et poliitikud ja äriringkonnad hakkasid muretsema, mis juhtub siis, kui õitseng peaks hääbuma.

See raamat räägib ühe Läänemere-äärse väikese maa edukama ja olulisema majandusharu loo koos selle tõusude ja mõõnadega, keerulise tausta ja vastuoludega, emotsioonide, võitude ja kaotustega.